Kuulasin just täna Täitsa Pekkis Podcasti, kus Kaisa Abner(bikinifitnessi sportlane), kus ta rääkis, et ta ei näe enam enda taldrikul toitu, vaid makaron on süsivesik, kana on valk jne. Ühesõnaga, toidu asemel on tema elus kaalud, makrod ja muu fitnessiga seonduv. Tundub, et ma ise olen jõudnud samale tasemele hehe.
Kodukohas, kust ma pärit olen, on võimalik skoorida peldikuid 2-toalisi kortereid paarituhandeeurtsiga. Tegelikult on mu arvutis vastav 10lk pikkune wordi fail, kus on selle korteri flippimiseks vajalikud märkmed olemas, kuna pool aastat tagasi tundus see olevat hea plaan. Kahjuks jäi see partneri puudumise tõttu hetkel katki, aga lootust ma kaotanud pole.
Antud unenäos oli käes jõuluaeg, kus olime just perega kirikus käinud ning astusime tuppa, et sööma hakata ja peale seda kingitusi avama. Olen alati uudishimulik, mida jõuluvana mulle toob kuna pere valib väga head kingitused alati minu enda teadmata. Aga unenäos leidsin ma ise enne kingid üles ja tuli välja, et paki sees oli sularaha ja mingi kiri ümbrikus, mida ma luusida ei jõudnud. Siis tekkis must auk ja järgmine asi mida mäletan, oli see, et üks sugulane oli omale korteri ostnud sellesse linna(tervel mu suguvõsal on oma majad, keegi ei ela korteris, kuna see päris juudikas), kuna läks naisega lahku. Siis aga oli ta naisega ikkagi ära leppinud ja majja tagasi kolinud, korter oli müüki pandud. Minu kallis isa oli mulle siis selle info ja klotsi ümbrikusse ja jõuluvanakotti toppinud, teades ise, et ma elan ju pealinnas ja 200km kaugusel korterit omada ei ole võibolla kõige mõistlikum. Aga selle korteri ma sain ja mis kõige eredamalt meeles on- see tunne kui ma astusin OMAENDA kinnisvarasse. See oli minu oma ja oii see tunne. Korter ise oli veids stagnaaegne aga sisustussoont mul on, seega teadsin täpselt mis sellega teha. Kohe alguses mõtlesin, et issand kui tore, kui Tallinnas pean enda üürikas konutama, siis kodus on mul enda pind, kus nädalavahetusi mööda saan saata. Järgmiseks hakkas aga kupli all tuli põlema ja mõtlesin, et ohoh, tuunin selle korterikese üles praegu ja annan üürile. Kuna tõesti, hetkel on üüriturg väga paigast ära ja sellise korteri eest oleksin saanud samapalju üüritulu, kui Tallinnas ise maksan. Edasi hakkasid unes juba protsendid jooksma aga KAHJUKS hakkas päike tuppa paistma ning silm tuli vägisi lahti. Niipalju siis mu businessist.
Mis ma selle pläraga öelda tahan- kui vahel oled niipalju rejectionit saanud tavaelus, et enam daydreamida ei julge, siis võibolla oleks mõistlik unesnähtut tõsiselt võtta ja enda südant kuulata. Mul on siiamaani meeles see oma vara tunne ja kuskilt tuleb ju pihta hakata! Kinnisvara ja sisustus on juba väiksest peale minu thing olnud, seega why not. Peab värske pilguga oma wordi faili läbi vaatama ja asja üles võtma.
PS- et ma ekstra tubli tunduksin, siis töötan alates aprilli algusest kahe koha peal kooli kõrvalt, seega usun, et võiks ju natuke pulli teha küll. ♡
´´She dreamed impossible dreams, followed her heart & created her own little fairytale.´´
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar